EMV 2019 JIPPPIIIII!

Seekordne EMV oli minu jaoks ajalooline, sest esimest korda Berta võistluskarjääris ei pannud teda stardinimekirja. Üheks põhjuseks on Bertaga võistlemise/treeningu motivatsiooni kriis. Andsin endale lubaduse, et 2020 on Berta stardijoonel ja teeb noortele koertele säru (või noh kas säru aga elukogemusega ikka ta edestab kõiki!)

Seekord siis Nèra etteaste. Minnes võtsin vastu otsuse, et vähemalt üks jooks peab õnnestuma ning kõik muu on boonuseks. Kehva on see, et endiselt on meie treeningud kaootilised ning võistlusnädalal vist ma ei jõudnudki trenni. Mul on hirmus kahju meie logisema hakanud kontaktidest, mis mõnel sooritusel on perfektsed ja siis on hiid ülehüpped. Õnneks juuliga saab asjad korda ja hakkan regulaarselt treenima.

Kohtuniku osas puudusid mul igasugused eelarvamused, oli jah eelnevaid jutte aga mul oli nendest suht ükskõik. Meil nii või naa oma asi ajada ja seega nii ma võistlema läksin.
HY rada nähes sees kohvatas. Minuarust ei olnud tegemist raske tehnilise rajaga vaid õela rajaga, kus kohtunik on kõik koera lõksud trajektoorile pannud ning isegi siis kui koer on treenitud võib ta adrenaliini laksu all valesse kohta maanduda. Minu hinnangul sooritasid selle raja edukalt need, kus händler ise oli heas vormis ja jaksas joosta.

Nii ma rajale läksin! Elu esimene rada, mille lõppedes tundsin, et vot nüüd on jalgadest ramm kadunud ja ei jaksa! Võimalik, et põhjuseks minu järsk 10kg kehakaalu kaotus, mis nüüd juba taastumise teel aga lihased olen ikka usinalt endast välja suretanud.

Nèra tegi jube suuri kaari aga ma otsustasin, et sellisel kiirel rajal ma koera ei pidurda, las lendab. Õnnestus esikoht võita ja nii me AG rajale liidrina läksime. 

Päevakangelane :)

Berta on alati TSHEMPION!

AG rada nähes teadsin ma juba eos, et seda me ära ei tee! Lisaks ohtlikkusele vihastas mind väga ebardlik poomile minek ja poomilt mahatulek. Mis kuradi pärast peab kohtunik oma jonni ajama ja tegema ohtliku pealemineku. Lisaks kõigele oli rada 9m pikem kui FCI reeglid lubavad. Ma olen suht tolerantne ning agility on minu jaoks hobi aga vot see ajab küll vere keema kui nii olulisel võistlusel rikutakse jämedalt reegleid ja rada tehakse koerale ohtlik. Olukorra oleks lahendanud esimese tõkke eemaldamine ning teise tõkke hea nurga alla seadistamine. Aga ei, kohtunik ajas oma jonni ja korraldaja ei saanud üldse probleemist aru. Ok, eks see ole edaspidi minu valik, kelle radasid tulevikus jooksen ja kuhu võistlema lähen.

Seega AG rajale minnes teadsin, et selle ma ära ei tee. Keskendusin kogu raja läbimisel ainult poomile ja nii ma koera teisest tõkkest mööda tõmbasin ja dsq kaela sain. Kui aus olla siis mul oli sellest täiesti ükskõik! 

Nèra oli oma HY rajaga supertubli ja mina megaõnnelik!

Tublid oleme, kuigi ise seda ütlen!

Pilt on tehtud ca 5sec enne AG starti :)

Peale AG raja lõppu :)

 ps. suur aitäh Marttile ilusate piltide eest!