Uus tiitel, ikka koerale, mitte minule :)

Koht: Racinel Arena, Vantaa

Aeg: 4.2.2018 

Kohtunik: Esa Muotka, Anne Savioja 

Reisi alguses sain rõõmu tunda, et ka teised inimesed on inimlikud ning teevad samu lollusi nagu mina. Ehk äärepealt oleksime ühe 4-jalgse sportlase Tallinne pargitud autosse unustanud, .Õnneks laevale jõudsime täiskoosseisus, nii koerad kui inimesed. 

Vantaa hall on väga super! Soe, avar, valgust palju ning kohvik. No mida veel tahta kui -12kraadise külmaga soojas hallis joosta ning vahepeal kohvi ning kooki süüa. 

1 AG rada / Esa Muotka 

Jube keeruline rada. Mitte just selline ilmvõimatu aga rada, mis nõuab kogenud koera iseseisvat takistuse sooritust ning koerajuhi kiireid jalgu. Õnneks sellel rajal olid need meil mõlemal Nèraga olemas. Mina lippasin elu eest ja Nèra tegi oma tööd, mida ta Soome tegema läks. Kui nuriseda siis stardipüsivuse sõu-sõu sooritust ning ca 1sec ajakaotust teise tunnelisse sisenemisel. No kiik oli ka selline mitte trahvitav aga oleks võinud parem olla. 

Tulemuseks puhas rada, kiirus 5,30sec/m ning üllatuslikult kukkus sülle ka FIN AG CH tiitel (see oli tõesti üllatus, sest ma väga ikka ei tea seda valdkonda veel hästi) 

foto: Kristina / Superstaar Nèra poodiumil

2 AG rada / Esa Muotka 

Päriselt ka, ma ei saa aru, mida ma selle alguse teise ja kolmanda tõkke juures mõtlesin??!! Miks ma nii tegin, ei tea! Ehk siis üliimelik teise tõkke juhtimine tõi kaasa dsq. Alustasin otsast peale ning tulemuseks tegin väga ilusa puhta raja. Mulle endale see rada meeldis kõige rohkem, nautisin selle jooksu ja seda, mida Nèra rajal tegi. 

3 HY rada / Anne Savioja 

Vot sellel rajal tuli esile kõige paremini minu vähesed teadmised agilitys. Dsq toonud koha lõksu ma ei suutnud näha, tagantjärgi mõeldes siis oli jah see mitte vajaliku tõkke võtmine tingitud koera trajektoorist ning selle vältimiseks oleks piisanud koerale öelda minu lähedusse hoidva käskluse ja asi korras. aga ei, kogu tegevus oli seatud eesmärgile, et võimalikult kiiresti edasi jõuda. 

Kokkuvõttes väga hea organiseerimisega võistlus, Esa Muotka rajad meeldisid väga ning seltskond oli super! 

Soomes soojustatud hallides võistelda on tõeline lux kui õues on lumi ja -12 kraadi külma.

Läbi raskuste tähtede poole :)

Väike treeningsessioon enne Soome minekut

Treeningutel tunnen ennast Nèraga joostes ülimugavalt ja vabalt ning me ei tee väga vigasid. Stardipüsivus ei ole väga probleemiks ning mulle isegi meeldib mu liikumine aga vot võistlustele ei ole saanud seda veel üle kanda. Egas midagi, rohkem võistlusi ja rohkem treeninguid ning küll ka meie kokkumäng igas olukorras hakkab toimima.

Treenime edasi :)

Jälle kaugel Lõuna-eestis võistlemas :)

Koht: Vastse-Kuuste

Aeg: 27.1.2018

Kohtunik: Inga Järv

Taaskord sõit Vastse-Kuustesse. Õnneks teeolud olid väga head ning tänu heale seltskonnale kulges sõit kiiresti.

Esimesel hüpperajal läks jooks nii metsa kui metsa minna sai. Ma ise olin kõik selgelt läbi planeerinud kuid mulle tundus, et Nèral oli pea laiali ja ta tegi lollusi. Meel oli nii mõru, et kustutasin video ära, ilma, et oleks vaadanud, seega ei tea, kas viga oli minus või oli Nèra vallatus tujus.

AG 2 rada

Nèra varastas stardis ja kuigi ma üritasin kiirendust ülesse võtta, jäin ikkagi hiljaks 5nda tõkke saatmisega ja seega ta hüppas selle tõkke edasi-tagasi. Edasi-tagasi hüppamine oli mulle üllatus, sest ma ei ole temaga kunagi teinud ühe tõkke soojendusi. Ülejäänud rada väga ilus ja vigadeta, kuigi kiige soorituse üle ma uhke ei olnud

AG 3 rada

Minu jaoks väga raske rada, kuid saime selle ilusasti hakkama. Olid mõned liiga suured kaared aga ei midagi hullu. Kahju oli kiige ülehüppest, kuigi ilmselt aasta tagasi ei oleks see veaks märgitud aga mingil põhjusel on kõik kohtunikud Petr Pupiku eeskujul hakanud kiige erirangelt hindama ja seega 5 sealt tuli.

Mulle endale tundus see tavaline Nèra jooks aga aega vaadates oli kiirus väga vahva. Kiirus 5,67m/sec ning kohaks saime 4nda

AG 4 rada

Algus oli kohe selline kahtlane ning kuna Nèra otsustas, et stardis ei püsi ta üldse siis saimegi kohe neljandas tõkkes dsq. Egas midagi panin ta starti tagasi, püsivus oli hea ja nii me ilusa raja edasi tegimegi!

Rõõmus olin meie kontaktide üle. Need olid tõesti ilusad ja minu jaoks väga ok.

Puudu jäi kogemusest ja minu võitlusvaimust. Mingil põhjusel on nii, et kui koer teeb mingi valetrajektooriga hüppe siis ma ei asu seda päästma, vaid lasen tal dsq teha.

Aga eks mida aeg edasi seda kindlamaks meie jooksud lähevad. Kui nüüd saaks ilusa stardipüsivuse korda ja kindla kiige võistlusolukorras, võiks me täitsa tublid olla.

MuuviStaar Nèra

Ca aasta tagasi käis mudilane filmivõtetel. Lisaks Nèrale osales ka Fürge. Ning tulemus on selline, armas :)

ps. Berta on ootereziimil, millal tema filmistaari karjäär algab :)

Treeninglainel

Nädal algas taaskord toimekalt. Kuna Virtaneni radade jooksmine on mulle äärmiselt ebamugav siis otsustasin neid radu just joosta. Seega sai jälle üks hiljutine rajaplaneering võetud, maha pandud ning jooksma hakata. Õnnestus!

Ise ka imestan, et Virtaneni radu on mul äärmiselt ebamugav joosta ning mitmel korral pean oma mugavustsooni hülgama ja kasutame võtteid, milles ma ise nii kindel ei ole. Lisaks on need rajad head kuna need on täis lõkse ja ahvatlusi aga mittevajaliku tõkke vältimise protsess meil käsil ongi!

Seega rühime edasi trenni teha, et ikka paremaks saada :)

ps. poom on nii kriminaalne kui üldse olla võib!

Lunastasin oma laupäevase võistluse patu ära :)

Laupäevaste võistluste ebaedu ei jätnud mu hinge rahule, seega pühapäeval halli A. Virtaneni keeruline rada maha ja trenni. Ok raja pani maha Tiina ja tema oli minu trenni ärgitaja, mille üle olen ääretult rõõmus.

Võtsin vastu otsuse, et peame puhta tulemuse tegema kohe esimesel katsel, see näitab, kas meist saab asja või mitte.

Rada oli tõesti keeruline, kuid tegime selle esimesel katsel ja puhtalt! Ei mingit sõu-sõu tulemust vaid kindel ja ilus jooks. Jep, olin õnnelik :) :) :) 

Õhtul kodus analüüsides, et miks siis laupäevasest võistlusest keerulisem rada õnnestus ja jõudsin järeldusele, et asi on minu koera mitteusaldamises. Trennides ma usaldan Nèrat 100% ja ei jää kuskile teda kontrollima, kuid võistlustel kipun teda üle kontrollima ja rabedalt jooksma. Sama on stardipüsivusega. Võistlustel ei usalda teda ja hakkan kohe lippama, tõsiasi on see, et kui ma nõuan talt püsivust siis 99% juhtudel ta istub tagasi ja ootab vabastavat käsklust. 

Seega siit edaspidi võistlustel usaldan koera ning jooksen täpselt samas meeleolus ja kindluses nagu treeningutel!

                                       

Seekord niimoodi

Koht: TAKO hall

Aeg: 20.1.2018

Kohtunik: Svetlana Zolotnikova

1 AG rada

Kurjam kui kahju oli, et Nèra lippas tunneli valesse auku. Üldjuhul ta reageerib väga erksalt minu sülepöördega käsklustele ja sellised võtted on tema lemmikud. Jah mu kehakeel oli nadi kuid üldjuhul ta oskab seda nadi keelt lugeda ning õigesse kohta minna. Muidu mulle rada meeldis ja täitsa rahule sai jääda

2 AG rada

Kui aus olla siis olin pigem kindel, et ma ei saa teda poomi järsule pöördele. Kiigelt tunnelisse minekut ma väga ei kartnud, kuid videost vaadata nägin oma viga, sest seisin liiga kaugel

3 HY rada

Vot see oli 100% minu viga. Ise ei suutnud rahulikuks jääda ja stardist kaugemale minna. Nèra püsis ideaalselt stardis ja mina tolvan kutsusin ta varem ära. Ehk siis 100% minu soperdis. Muidu oli rada väga ilus.

Ehk siis meie viimase aja trend ongi selline nagu see võistlus. Muidu on rada väga ilus aga sees on mingid tobedad lohakuse vead. Ehk nagu Vastse-Kuusteski, muidu rada ilus aga sees üks dsq toov viga.

Tagasi treeninghalli ja läbi raskuste tähtede poole!

Mõnikord õnnestub ja mõnikord mitte

Koht: Vastse-Kuuste

Aeg: 13-14.1. 2018

Kohtunik: Lidia Bleyajeva

930km sõitu, 12h autoroolis, 6x30sec jooksu ning tulemuseks üks koht poodiumil, väsinud ning närviline koerajuht ja lusti täis mudilane.

Mingil põhjusel otsustasin, et kindlasti pean aasta esimesel ametlikul võistlusel mõlemal päeval võistlema ning see on hea idee, et Tallinn - Vastse Kuuste – Tallinn – Vastse Kuuste – Tallinn marsruut on hea idee. Nõup, ööbimist ei kaalunud! Kuigi seltskonda oli igal sõidul olin mina ainukesena roolis.

Hea idee oleks ühel päeval võistelda, sest pühapäeva hommikuks olin mina väsinud ja mulle tundus, et Nèra vaimne teravus oli mööndustega.

Esimesel päeval esimese raja jooksime puhtalt kuid minu arvestuse kohaselt kaotasime ca 2sec kui tegime ümber tõkke auringi. Viga ei saanud kirja, kiirus oli kõvasti üle 5m/sec kuid kahju sellest soperdamisest

Teine jooks oli ka väga ilus ja minu arvestuste kohaselt tegime puhta võidujooksu kui eelviimasel tõkkel otsustas Nèra minu suunakäsklust ignoreerida ja võtta dsq. Ülimalt kahju oli sellest jooksust!

Pühapäeval lagunes kõik ära. Ma ise ka ei tea, mis juhtus! Ma nimetaks neid koera eksimusteks, sest juhtimine oli selline nagu ma alati teen ja Nèra sooritab talle antud ülesanded. Vaatasin videosid, mõtlesin olukorra üle ja jõudsin järeldusele, et Nèra oli vaimselt väsinud. Jah ta olek oli energiline, lõbus ja õues möllas lumega, kuid minu nadit kehakeelt ei olnud ta suuteline lugema.

No mis seal ikka koju treenima ja järgmisel võistlusel uuesti.

See on ikka uskumatu kui palju tööd on meil veel vaja teha, et enesekindlalt võistlustingimustes rada juhtida.

Läbi raskuste tähtede poole :) 

Pärnu võistlus ja treeningjutud

Pärnu karikaetapist oli ilus video olemas ning mulle need jooksud meeldisid. Kuid mingil seletamatul põhjusel kustutasin videod ära telefonist, arvutist musta versiooni ja kokku monteeritud video. Kahju aga eks tuleb siis ilusad võistlusjooksud asemele joosta :)

Pärnus olid kiirused 5,12m/sec ja 5,06m/sec ja need ajad saavutasin siis kui olin mitmes kohas koeral ees ja Nèra tegi suuri kaari.

Võistlustel selgus, et slaalomisse saatmine teatud nurga all ei ole koeral selge, järgmistel päevadel sai kodus seda lihvitud ja peale paari katset asi selge. 

Nagu ka viimasest treenignvideost näha siis kontaktidega, peale mida on pöörded on lood nadid. Või noh, mis nadid ma alustasin kontaktide ümberõpet, seega olen lammutanud kogu kontakti teadmise koeral lahti ning klõpsime selle nüüd uuesti kokku.

Ega need kontaktid halvad ei olnud aga ma tahan, et oleksid madalad kontaktid, sest avastasin, et kõrged kontaktid pööretel hakkasid alt vedama. Ümberõpe sujub ideaalselt.

Viimases trennis tegin A Virtanen`i viimase võistluse rada. Päris keerulised nurgad olid ning vahemaad päääris pikad (või oli asi selles, et ei saanud päris 1:1le rada üles pandud). Esimene katse oli veaga, kuid kõik ülejäänud olid puhtad v.a. siis poomi kontakt, mis igal sooritusel oli kriminaalne.

Läbi raskuste tähtede poole :)

Ja läkski aasta käima!

Selle aasta treeninghooaeg sai avatud rajatrenniga. Nèra on nii tubli kui üks koer olla saab, kuid järjekordne tõestus, et minu füüsiline vorm vajab „vunki“ juurde.

On aeg enda kiirust treenima asuda!

Ahjaa kõik võimalikud kohad, kuhu õnnestus koerale ette jääda, ma ka jäin! Videot aeglaselt vaadata on nii selgelt näha, et koer ei tea kuhu minna ja mina koperdan oma keha või jalgadega ees. Asun ennast parandama!