23.08.2010 Tulevane põrandaproff Berta

Teate kui armas see on kui üks rõõmurull hommikul sind tervitab. Meie südamekoera rutiin on see, et hommikul ärkab kell 6, mängib oma mänge ning jääb magama. Ta magab seni kuni meie oleme ärganud - see on nii lahe, milline siiras rõõm temas on, saba kiirus on 100km/h ning keha väänlemiskiirus võrdub.. (ehh oleks füüsika tunnis paremini tähele pannud, oleksin nüüd ühe geniaalse füüsikalise sõna öelnud!).

Aga tegelikult tahtsin rääkida kui andekas meie kutsa on. Täna oli plaanis Vääna minna; minu ülesanne oli Bertat metsas väsitada ning Indreku ülesanne uus põrand maha panna.
Bertale meeldib metsas olla, iga rohukõrs sai üle nuusutatud ning reaktiivlennuki kiirusel metsas tiire tehtud. No tõesti, mina seisan paigal ja Berta teeb ümber minu selliseid tiire, et silme ees kirju. Seejärel äkki tegi sellise jänesehaagi ja viskus samblasse ning hakkas kaevama, seejärel kargas ülesse ja juba oli ta kuuse all ja hakkas seda nuuskima. Kui keegi oleks salaja meid vaadanud siis pilt oleks selline: ülienergiline koer seletamatuid haake tegemas ja kõrval naerust kõõksuv perenaine.
Täna saime ka paar kiiremat tiiru metsas koos joostud - huvitav kummal varem saabub sportlik vorm minul või meie natukene ülekaalulisel Bertakesel.

Metsas tiirud tehtud läksime tuppa, andsin Bertale käsu: " ole tööde ülevaataja!". Berta sai ülesandega hästi hakkama - põrand maas ja kvaliteet garanteeritud :)

Kuulge poisid, minuarust siin on midagi valesti!

Joonas ja Indrek korrigeerivad

Väsinud brigadir