16.08.2010 sai Coffee endale uue kodu, uued "vanemad" - Külliki ja Indrek ning uue hüüdnime "Berta".
Kõik algas umbes aasta aega varem, kui hakkasime Küllikiga mõtlema oma koerast. Lõpliku tõuke konkreetsemate sammude tegemiseks koera võtmise osas saime 2009. aasta viimasel päeval, kui külla tulid sõbrad koos bokseri kutsikaga.
Hakkasime arutama ja uurima, millist koera võtta. Uurisime raamatuid, küsisime nõu teistelt pereliikmetelt. Loomulikult soovitasid kõik oma peres elava koera tõugu. Palju puudu ei jäänud, et meil oleks täna hoopis Kääbusšnautser või West Highland terjer kodus.
Kuid kuna meie mõlema suurim lemmik ja "südamekoer" on Jack Russelli terjer - seda enamasti TV-sarjadest nähtu põhjal - siis tänu sellele magabki väike Berta hetkel teises toas õndsat und. :)
Külliki käis Elsi kutsikaid eelnevalt kolmel korral vaatamas. Berta oli alati see, kes Küllikile sülle tuli. Sellega oli pesakonnast kutsikas valitud. Lisaks on Bertal külje peal must südamekujuline laik, mis samuti Külliki ära võlus.
Enne Berta kojutulekut käisime mitmel õhtul poodlemas, et õigel päeval oleks kõik vajalik olemas. Üldiselt ei paku meestele peale tööriistapoodides šhoplemine erilist pinget, kuid seekord olid asjad teisiti. Olin sama õhinas kui Küllikigi. Berta sai endale pesa, mänguasjad, jalutusrihma, kammi, küünetangid, sööginõud jne. Kutsika traksid ja kaelarihma sai Berta oma "kasutädilt" Saaralt (minu venna kääbusšnautser).
Bertale läksime järgi 16. augusti õhtul. Olime Küllikiga mõlemad väga elevil. Kerget närvi ja elevust võis vast võrrelda eksamieelse sabinaga. Ikkagi uus pereliige ju! Kas meist saavad head "vanemad"? Kas Bertale hakkab meeldima uues kodus? Kas ta hakkab väga oma eelmist kodu ja pere taga igatsema?
Uksel jooksis jällegi esimesena meile vastu Berta! :)
Rääkisime Anne ja Peetriga juttu, küsisime veel nõu ja nippe. Omaarust läks meil pool tunnikest, kuid kojusõidul avastasime, et kutsikatest rääkides jutt lendas nii et olime Elsi pool olnud 3x kauem. :) Berta sai lapsepõlvekodust kaasa ka põhjaliku stardipaketi (passi, kuivtoidu, katsiku mänguasjad, ussirohud jms).
Kojusõit kulges kenasti - Berta oli rahulikult Külliki süles, aeg-ajalt piilus aknast välja.
Avasime korteriukse ja panime Berta põrandale. Aeglaselt, kuid kindlameelselt hakati uut pinda sondeerima. Nina maas liiguti toast tuppa, uued "vanemad" uudishimulikult kannul (meie siiski püstijalu). Tutvustasime uut pesa, mis võeti hetkega omaks. Mänguasjad vaadati, nuusutati üle ning mõnda sai ka "maitstud". Panime esikusse ka ajalehed, kus "asjal käia". Tubli nagu Berta tundub olevat, saigi esimene piss uues kodus õigesse kohta tehtud. :)
 |
| Berta tutvub uues kodus uue pesaga |
 |
| Kummist kuts saab säru |
Kell 21 sai Berta krõbuskeid. Toidunõu lakuti eeskujulikult läikima. Lemmikmaiuseks on kahtlemata juust. Esimeseks prioriteediks on Bertale nime peale tulek ära õpetada. Juustutükk teeb selles mõttes imesid. :)
Veidi hiljem mõtlesime, et nüüd oleks aeg magama minna, aga Berta ei paistnud nii mõtlevat. Olime elutoa põrandale jätnud karvase "spaghetti" vaiba, mis on siiani olnud iga koera lemmik. Berta otsustas, et see on parim paik väikseks kakaks ja pissiks. Taipasime oma viga, rullisime vaiba kokku, Külliki võttis lapi ja hakkas põrandat pühkima. Ja siis näitas Berta, milline mürakaru ta tegelikult on! Lapist poleks palju järgi jäänud, kui ma Bertat kinni poleks hoidnud. :)
Endises "raskema-astmelises" mänguhoos Berta nõustus lõpuks kuidagi oma pesasse heitma. Saime teki alla. "Krõpsti" oli Berta enda kutsikakasvu kohta hiidhüppega Külliki kõrval. Naljakas. Mõlemad üritame naeru tagasi hoida, et Berta sellest trikist midagi positiivset välja ei loeks. Olime otsustanud, et Berta magab ikkagi oma pesas, mitte "vanemate" vahel. Niisiis viis Külliki Berta tagasi pesasse. Ja nii "vaid" 6x öö jooksul. Nii umbes iga ½ tunni tagant. :)
 |
| Mürakaru |
No comments:
Post a Comment