Head taasiseseisvuspäeva!
Läksime päeval uuesti Viimsisse, Külliki vanemate juurde aeda värsket õhku hingama. Tee pealt sai Berta endale "koopa". Tundub, et koopas tunneb Berta end ülihästi (paremini kui senises pesas) - seal peab ju ainult sissepääsu valvama, isegi katus on peakohal.
Küllikile ja mulle on lisaboonuseks see, et "koobas" on Berta ideaalne reisikodu. See on justkui diplomaadikohver, mille sees on hindamatu väärtus, kuid millega võib kõikjal turvaliselt liikuda. Seega saame edaspidi alati oma kõige kallima - Berta - pea kõikjale kaasa võtta. :)
 |
| Berta uus koobas |
Ilm oli ilus ja kuna olime paar päeva varem kohaga tutvunud, otsustasime, et ühel hetkel võiks Berta jalutusrihmast priiks lasta ja harjutada teda nime kutsumisele reageerima. Neljakesi muruplatsil ja väikest juustumaiust kasutades õnnestus see ülihästi.
 |
| Treenerid Margit, Mathias & Külliki |
Muruplatsil, õunapuu all olevad õunad kujunesid jälle hitiks. Ümmargused õunad veerevad väiksemagi nügamise peale ja kui keegi neid veel veeretab, viskab, siis on mängumõnu kauaks.
 |
| Õunamurdja |
Et ilma/koeraelu veelgi tuttavamaks saaks, tõi Margit kaasa oma näitustelkäija Airedale terjeri Roksi. Roksi on tõeliselt ilus ja SUUR koer, kes ilmselt ehmatas Berta ära. Hoidsime taas pikalt distantsi, kuni mõlemad veidi maha rahuneda jõudsid.
 |
| Rahunemisaeg |
Roksi kavatsused olid ilmselgelt head, kuid tema suur kogu ja kõva hääl tegid Berta endiselt ettevaatlikuks. Siis, kui samuti mänguhimuline Roksi hakkas uut "koobast" nuusima, muutus ka Berta julgemaks ja barjäär kadus. Lõpuks said mõlemad end koos rahulikult üle nuusitud.
 |
| Berta & Roksi - terjerid :) |
 |
| Roksi - FTV |
Selleks ajaks jõudis Külliki ema õue kena laua katta. Kohvitasime, sõime võileibu. Roksi läks koju ja kätte jõudis Berta lõunasöögiaeg. Ainuke, kes ei söönud oli Berta.
 |
| Aita Leida Berta |
Berta oli tegutsemisest nii väsinud, et ei tahtnud enam süüagi. :(
 |
| SÜDAMEkoer |
Koju jõudes magas Berta edasi. Järeldasime taas, et kutsikas vajab ööpäevas väga palju uneaega ning et tema söögi-isu rikkus treeningul kasutatud juustutükid. Neljakesi ju "treenisime" teda, kõigil väikesed juustutükid käes. Tegelikult peaks Berta-sugune päevas sööma vaid 65g kutsika kuivtoitu!
Igal juhul kirjutan seda sissekannet rõõmu ja rahuga. Berta tukastab siinsamas Külliki kingahunniku otsas (mis on ta lemmikpesa, va. öine uneaeg) peale õigeaegset õhtusööki ja Küllikit-naermaajavat-mängusessiooni.
 |
| Berta patareid on täis - alati |
No comments:
Post a Comment