26.08.2010 Berta ja Hiiumaa ehk kuidas me kutsale saart tutvustasime

Hiiumaal on meil kombeks mõnusalt pikalt magada, millele järgneb mõnus hommikukohv terrassil – Hiiumaa märksõna on: rahulikult.
Ehhh loota ju võib. Kell 7 upitas Berta voodi servale – kes mõistaks koerte keelt, oleks tõlgendanud seda nii: “palun õue pissile“. Meie kutsa soov on püha, seega täitsime selle tagasihoidliku palve. Magasime veel natukene aga Berta oli meie ärkamise peale üliõnnelik ja meie selle üle ääretult rõõmsad, et ta meie pärast nii rõõmus on, seega ca 8 paiku tõusimega. Kes meid tunneks, teaks, et see on HARULDUS!
Eks varajasele ärkamisele aitas kaasa ka see, et Indrek avastas padjasõja Bertaga – tänasest on see tema lemmik mäng.

Padjasõda a`la Berta

Mida Hiiumaal teha, tavaliselt naudime metsa hääli, lainekohinat ja aeg-ajalt teeme ka tööd. Nüüd on meie missioon Bertale Hiiumaad tutvustada – alustasime Tahkuna tuletornist ja Hiiumaa põhjapoolsetest võlumetsadest.

Leia pildilt koer

Sõit Tahkuna oli lahe, Berta tegi oma põhitööd ehk magas. Ta on imeline reisikaaslane ja on vaikselt kõigega nõus.
Tahkunas tutvustasime Bertale kärbseseent.

Kärbseseent tuleb ainult eemalt vaadata!

.... sõime mustikaid, kusjuures Berta sai need ise kätte.

Meie kutsa sööb mustikaid

Bertale meeldis Tahkuna tuletorn, sellega tutvumiseks pidi ta mitu minutit vaikselt maha istuma ja uudistama.

...aa see ongi see Tahkuna tuletorn!

Seal nägi Berta elus esimest korda merd. Hetkeks vaatas imelikult, et mis suur jooginõu see nüüd siin on, mis mühiseb ja lainetab aga hetk uudistamist ja siis sai merigi omaks. Igaksjuhuks oli ta meil rihmaotsas, et mine tea pöörast äkki otsustab ta ujuma minna aga kes Hiiumaad tunneb, teab, et tugevate põhjatuultega on Tahkuna ikka päris vihane.

...ilus

...põnev

Mereääres oli väga fun, Indreku julgustamise kaevas Berta lahedaid enda suuruseid auke. Need kes nüüd sinna randa lähevad kindlasti targalt vangutavad pead ja mõtlevad, et kae, Hiiumaa metssead on tulnud randa tuhnima.

Professionaalne ja kõrgelt kvalifitseeritud liivakaevur

..töö kiire ja tõhus

Loomulikult sai Bertat nunnutatud ja nummi pilte tehtud.

nii kallis

nii armas

Loomulikult kuulasin ma Berta kasvatajate õpetussõnu, et sotsialiseerumine on võtmesõna, seega tutvus Berta kõigi kahejalgsetega. Ta oli tõeline hitt. Teate kui kerge on uusi tutvusi juurde saada, jaluta kutsuga natukene ringi ja saad iga vastutulija elukogemuse koertega teada. See on tõesti ime, kuidas koerad toovad inimestevahelisse suhtluskeelde siirust juurde. Vahvad olite, Tahkuna uued tuttavad!

Berta on tähelepanu keskpunktis

Tahkuna tuletorn, rand ja mets vaadatud, nuusitud ja üles kaevatud, asusime jälle teele. Seekord oli sihtkohaks Võlumets (kus asub ei ütle, see on meie kolme saladus). Imeline metsavaikus, ürgne puutumatu loodus, põdrasamblik ja vanad männid, puitunud varrega erksatooniga kanarbik...mmmm see on Hiiumaa paradiis.

meie paradiis

Berta nautis metsas olekut, jooksis siia tänna, nuuskis igat puud, sammalt ja kanarbikku. See on ime kui kaunis loodus Eestimaal on, olles sellises puutumatu loodusega Võlumetsas oma kahe kõige kallimaga, no tõesti rohkem vaja ei olegi – see on õnn.

olen ju nii armas

Koju saabusime väsinuna, kuid töökad nagu me olime asusime maja ümbrust korda tegema. Nagu ütles Indrek, tuleb muru niita, et Bertal parem joosta oleks.
Minu isiklik päeva lemmikhetki oli see kui pimedas öös läksime kolmekesi maja kõrval asuvasse metsa ning Berta asus auke kaevama (noh ütleme nii, et Indrek näitas ette ja Berta kaevas). Teate seda oleksite pidanud nägema! Indrek hasartselt kaevamas pilkases pimedas metsas ja Berta tema eeskuju järgides – ka seekord kaevas Berta sellise augu, et pool kere oli seal sees.

Selline päev meil oligi, mis läheb ajalukku kui päev, millal Berta Hiiumaaga tutvus.
Homme algab meil reis Saaremaale Indreku venna Andrese, tema kaasa Heleni ja väga armsa nupsu koer Saara juurde.
Tädi Saara on Berta ristiema 