Ja meie lõbus elu jätkus hommikul. Meil on Bertaga väljakujunenud hommikune rutiin, kus üheks osaks on see, et meie kutsu ootab kui ma õueskäigu riided selga ajan ja siis natkene tegelen temaga ehk siis teen pai, kratsin kõhualust, räägime juttu ning läheme hommikusele jalutuskäigule. Aga täna nii ei olnud. Kohe kui koerad omavahel kokku said siis natukene rõõmustasid mind nähes aga kukkusid omavahel mürama. Hommikune jalutuskäik oli ka naljanumber. Päris kummaline oli kindlasti vaadata kui ma kahe koeraga jalutan ja koerad omavahel müravad. Igatahes liikumine oli raskendatud ja nii ma käratasin neile, et aitab jamast. Õnneks mu sõna kuulati ja nii enamus ajast nägi meie jalutuskäik ikka jalutuskäigu moodi.
Koerte väsituse aktsioon nägi täna ette Pääsküla raba. Tänu minu eksimisele kujunes jalutus mitmetunniseks seikluseks. Aga noh nagu arvata võis läksin koju ikka kahe reipa koeraga :)
Koerte omavaheline side on hämmastav kõike tehakse külg-külje kõrval.
Meie elu pildis:
 |
| Koerad leidsid metsa kõige maitsvama kõrre |
 |
| Preilid omavahel |
 |
| Avastati midagi ägedat |
 |
| Põnev lõhn |
 |
| Kaader ühise mudasupluse algusest |
 |
| Harmoonia |
 |
| Sünkroon hammustus (peaaegu) |
 |
| Berta: "Cellie, vaatame, kas saame pead kokku panna?" Cellie: "Teeme ära!" |
 |
| Koerte jooks kiskus kraavi, sõna otseses mõttes |
Kuna käisime ilusas kohas siis paar pilti kus ei eksisteeri koeri.
 |
| Ilus sinitaevas |
 |
| Liblikas ja ohakas |
 |
| Ilus lill |
 |
| Siin on peatähelepanu all need ilusad lilled |
 |
| Cellie naeratab |
Vahva päev oli, kahju ainult, et koerad ei mõista väsinud olla :)
No comments:
Post a Comment