Plaanisime teha väikse ca 1h jalutuskäigu aga õnneks/kahjuks eksisime ja nii saime mõnusa intensiivse mitmetunnise jalutustuuri.
Koertele meeldis see väga, sest terve tee sai ju üksteist kiusatud, metsast pulkasid ära tuua ja rabamülkas mässatud. Oma laenukoera omanike südamerahu huvides mudastest koertest pilti ei teinud, sest kui Cellie meile tuli oli ta ju ilusasti pestud ja kammitud ning säras puhtusest.
Päris vahva oli vaadata kui erinevalt koerad käituvad. Näiteks puuokste loopimise järgi on Cellie hull ja ta võib minuteid oodata kui sa selle talle viskad ja toob kenasti jalge juurde tagasi. Berta seevastu ei viitsi 2e sekunditki oodata, et veenduda, kas viskad oksa või mitte, tal on seisukoht, et kui keegi viskab on väga äge aga kui ei viska võib ju ka niisama Celliet kiusata.
Õnneks oli jalutuskäik nii lahe ja intensiivne, et koju jõudes oli meil 2 väsinud koera, kes nõustusid terve öö rahulikult magama. Aga etteruttavalt võin öelda, et järgmine hommik ärgates algas jälle müratuur. Noh nii nagu iga hommik.
 |
| Koerad käivad mööda joont! |
 |
| Hei Berta tule siia, siin on muda! |
 |
| Hetk ja Cellie on mudajalg! |
Hea on see, et koerte läbisaamine on väga hea, kogu aeg käib üks sõbralik mäss ja tagaajamine ning kui käes söögiaeg siis üksteise kausse ei puututa. Peale sööki limpsitakse üksteise kooni, sest alati on ju tunne, et teise toit oli parem!!! Uuendus on see, et pidime kasutusele võtma Berta beebipõlve sööginõu, mis takistas toidu ühe ampsuga ära söömast. Nüüd kui mõlemal need trikiga sööginõud ees siis süüakse toit ikka normaalse kiirusega.
Aga Cellie joomistehnika on selline, et kui ta jooginõu juures käinud siis ca 1x1m kausi ümbrus lainetab :)
No comments:
Post a Comment