Mitte segada! Päike!

Mitte segada, russell naudib päikest!

Ohhh imeline päike!

Oooo päike soojenda mu selga!

Lätis medaleid püüdmas

Koht: Skolas iela 10, Upesciems / Pavasara Kauss 2017 

Aeg: 20.5.2017

Kohtunik: Nalle Jansson (SWE)

Tänu Jane entusiasmile otsustasime ootamatult vabanenud laupäev (loe: võistlusvaba) ära sisustada Läti võistlusega. Mõeldud tehtud ning 1e päevane trip plaani võetud. Ristisin selle reisi Nèra sünnipäeva võistlusreisiks, sest täpselt sellel samal päeval ta 2e aastaseks sai! Hippihipp hurrraaa!

Lõpuks ometi oli suvi Eestimaa pinnale jõudnud ja oli jõudnud ka Lätti. Seega välivõistlus +23..25 soojakraadi ja päiksega oli tõeline nauding. Õnneks Nèrale soojus ei mõju kuidagi, seega jooksmine soojas ja autos ootamine olid väga ok (koer oli muidugi avatud akendega autos ning puurile märg rätik peale tõmmatud).

Mis minu ehmatuseks mõjus koerale natukene halvasti olid tuules lendlevad reklaamlipud, ruuporiga teadvustamine ning vahetult enne starti teepealt möödunud sireeniga kiirabi auto. Mõju avalduski ainult stardis, mis kohati oli olematu. Nèra jooksis ja tegi oma tavapärast asja rajal samasuguse entusiasmiga nagu alati.

Meie teine start A2 klassis.

HY 1ne rada

Rada oli ikka paras keerutamine ja nikerdamine, seega ei midagi lihtsat. Õnneks meie tiimile see sobib ideaalselt! See oligi see rada, kus just starti minnes möödus huilgav kiirabiauto ja Nèra oli sellest häiritud. Tuli välja, et hoopis mind viis see endast rohkem välja! Kohe kui koer esimest tõket võttis oli kogu ärevus läinud ja Nèra tegi oma kiiret jooksu, mina olin see, kes lohises järgi ja absoluutselt kõikjale ette jäin! Ma vist lausa tajusin koera pahameelt kui järjekordse takistuse ees ma tal ees koperdasin ja ei lubanud tal täie kiirusega joosta. Tulemuseks puhas rada ja minu kohmerdamine läks meile ilmselt maksma mõne sekundi.

Raskusastmeks võib öelda julge A3. 

Kiirus 4,80m/sec. 

AG 1ne rada

Taaskord väga nipikate kombinatsioonidega rada, kus suurel kiirusel tõkkele, sülepöördega raske nurga all slaalomisse ja sealt 90kraadiga kiigele (Hiljem sain hiljem teada, et see on Z kombinatsioon). Minu üllatus oli suur kui koer poomi kontaktpinnalt üle hüppas (!!!) ometigi oli see meie tugevaim kombinatsioon, kus otse poomilt sirgjoones tõke-tunnel. Ise arvan, et kiirus läks ülisuureks ning ta jättis viimase sammu poomil tegemata.

Kokkuvõttes võib öelda, et üliilus sooritus ning Nèra on ikka supertubli.

Kiirus 5,52m/sec

2e raja kokkuvõttes I koht

AG 2ne rada

Mind jubedalt heidutas algus. See nõudis piisavalt pikka püsivust koeralt ning eelmised rajad näitasid, et täna ei ole püsivuse päev. Ma ei tea miks ma ei kontrollinud, kas ta jääb seisma või mitte ja ma ei tea, miks ma ei reageerinud, kas ta tuleb või mitte. Ühesõnaga ükshetk oli ta esimese tõkke ületanud ja vaatas ootusärevalt mulle otsa! Panin ta starti tagasi ning alustasime rada uuesti. Ilus sooritus koeralt ning perfektne poom! Pulk kukkus põhjusel, et tegin liiga järsult valssi kui koer täiskiirusel pöördega hüpet sooritas. Õppetund mulle, et valssi ei tehta nii, et see segaks koera hüppel ning kui võimalik siis jätan valssitamata. Selles kohas oleks sülepööre ka hästi töötanud.

Tulemuseks DSQ aga ülikaunis rada! Olin selle sooritusega väga rahul!

Kui mõtlen nende 3 raja peale ja vaadates videot siis on mul ülitubli koer! Ta justkui ise teab kuhu järgmiseks minema peab ning annab endast maksimumi. Jep, temas on veel kiirust ja draivi sees, kuid küll ma ka selle talt välja pigistan. Eriti meeldisid mulle seekord sülepöördega slaalomisse sisenemine ning viimase AG jooksu alguse out manööver.

Võistlustingimustes stardipüsivusega peame kõvasti veel vaeva nägema. Aga küll ka selle korda teeme!

Väga lõbus oli meie Läti reis. Jane on väga vahva reisikaaslane, igakell uuesti! :)

Sünnipäeva poseerimine ka ikka:

Olen nii rahul endaga!

Nèra ilusam külg ja loomulikult tahtis ka Berta pildile tulla .)

Sünnipäevakaalud:

Külliki teadmata kuid loodetavasti ikka normis

Nèra teadmata kuid loodetavasti mitte alakaaluline

Berta 7kg (isegi ei tea, miks just tema sai üle kaalutud!!!), seega +100g tippvormist väljas

Viljandi ViLe-s karikaid ja suve püüdmas

Koht: ViLe klubi välivõistlus

Aeg: 13. – 14.5 2017

Kohtunik: Rolli Schiltz 

Esimese hooga panin nii Nèra kui Berta kõikidele radadele kirja. Noh kui ikka Viljandisse minek siis tuleb ju kõik rajad joosta. Kuna nii minu kui koerte vorm on hea seega ei heidutanud meid joosta 2l päeval 11rada ja lisaks ka mõned mitteametlikud jooksud. Enne regamist mõtlesin, et huvi pärast lööks ka summa kokku ja siis ma kukkusin istukile! Nojah 2e koera maksimumradade jooksud tähendavad ka topeltsummat! 

Nèraga soovin hetkel palju starte teha, sest tunnen, et peale igat starti meie koostöö sulandub paremini ühtseks ning lisaks liigitan tema jooksud treeningute alla. Bertaga jooksmiste eesmärk on nautida ning joosta radasid, kus puudub igasugune pinge. Seega otsustasin Nèraga jätta alles kõik ametlikud 5 jooksu ning Bertaga joosta kokku 4 rada.

Berta etteaste.

Pean end ikka käsile võtma ning lõpetama ära selle „ahh mul on suva“ suhtumise ning Bertaga võistlustel esinema ikka sellise tundega, et me võistleme. 

Seega kõik rajad olid meil sellised ülekäte tehtud ning isegi siis kui märkasin koera dsq suunas liikumas, ei teinud ma selle vältimiseks mitte midagi. Ehk teisisõnu on mul hetkel väikse valge printsessiga motivatsiooni kriis võistelda. 4st rajast saime ühe tulemuse kirja ning see oli AG rajal ning kiiruseks 4,27 ja 0 vigasid. Tundub, et Nèraga jooksmine on mind väga ära rikkunud, sest Bertaga 4,27m/sec rada joostes oli tunne, et ma longin.

Aga Berta oli tubli ikka!

Otsustasin teha Bertaga ca kuulise võistluspausi ning järgmine etteaste on meistrikatel Käärikul.

Üks loomariigi haruldusi - Tunneli Jänes / foto: Martti Vaidla

Nèra etteaste.

Ohohohooo esimese päeva Rolli Schiltzi rajad olid väääga keerukad ning trikikad. Poomis tagasipöörded, suure kiirusega front crossid, sülepöörded slaalomisse, 90kraadise nurga all tunnelist tagasipööre ja slaalomisse jnejne. Õnneks ükski neist ei ole meie tiimile raske kuid suurel kiirusel minu kiirreageerimine jättis soovida.

Mulle meedlib, et A2 radadel tehakse keerulisi kombinatsioone, see on heaks baasiks võistlekatele kui A3 maabuvad.

5st rajast oli 4 dsq tulemust ja 1 rada väga kaunis ja puhas. Nii A1s kui A2s ongi meil rajad sellised, et kas täiesti puhtad ja ilusad või dsq aga väga ilus dsq (üks väike viga ja ülejäänud puhas sooritus.)

Eraldi tahaks kirjutada Nèra viimasest AG rajast. Jooksime seda taaskord väga ilusasti. Lõpu manöövri järgselt jäi täpselt koera trajektoori ette A takistus. Käega ja jalgadega suunasin ta A peale kuid kogemata ütlesin käskluse „poom“. No ja käsklust kuuldes tegi Nèra trajektoori muutuse ning tormas poomi peale, tehes seal perfektse kontakti. Olin sellest manöövrist totaalselt üllatunud, olin siiani seisukohal, et verbaalsest juhtimisest on suurema motivaatoriga minu kehakeel. Vot mis välja tuli!

Viinamarjad on hapud ;) / foto: Kristiina Soon

Välivõistlus on ikka välivõistlus! Palju ruumi, päike, rõõmsad inimesed, agility ning suvehõng. Parim kooslus ever!

Väike lõbus pildiseeria Leenalt!

Justkui teeks sporti

Nèra valmistub parempöördeks

Ilus näide kuidas noort koera kontaktilt "maha" tõmmata

Tandem

Nèra tagumised käpad kiige otsal ei meeldi mulle. Valus!

Nèra jooksis ennast A2e ehk võistlused Jõulumäel

Koht: Jõulumäe, Pärnu

Aeg: 6-7.5 2017

Kohtunik: Esa Muotka

Mina nimetan Jõulumäge suvealguse t-särgi võistluseks. Päris t-särgis võistelda ei saanud aga külm ka ei olnud, ilmadega vedas.

Olin küll algselt plaaninud 2e päevast üritust ööbimisega aga siis tundsin, et 4 rada Bertaga joosta hetkel ei soovi ning kui ta neljapäeval naabrikassi hoovis taga ajas ja tagakäppa kergelt vigastas, otsustasin ka Berta Pärnu Karikaetapi finaaljooksu vahele jätta. Seega sai plaani võetud ainult pühapäev. Ja õigesti tegin. Üle pika aja üks päev kui sain kergemalt hingata ja lihtsalt puhata. Tundub, et see on tõsi, et kui oled nagu orav rattas siis ei märkagi kuidas keha ja vaim väsinud ja kui hetkeks peatud, oled nagu puuga pähe saanud. Vot selline tunne oligi laupäeval, ma ei olnud suuteline peale magamise midagi tegema!

Pühapäeval Pärnu poole sõites tundsin tunnet, mida mitte kui kunagi varem ei olnud tundnud! Ma ei tahtnud või õigemini ei viitsinud võistlema minna! Enesetunne oli ülimalt halb ja süda tagus rinnus sees ning ma tõesti plaanisin mitmelgi korral Pärnu mnt. auto ümber pöörata ja koju magama sõita. Okei, see oli ette teada, et ma seda ei oleks teinud! Teadsin, et kui starti lähen siis ei oma tähtsust, kas olen väsinud või kas enesetunne hea või halb.

Nèra Hy rada A1

Ma ei tea, mis ma mõtlesin ja ma ei tea, miks ma alguses ta valesse tunneli auku tõmbasin, kuid dsq tuli kohe alguses ja ülejäänud ilus puhas rada. Keida naljatas rada õppides, et see, kes koerast ennem finišisse jõuab, saab eriauhinna. See mõte mõttes jooksin elu eest viimased tõkked ja Nèra võitis, küll napi edumaaga aga võitis! See on siis selge, et koerast ma kiirem ei ole!

Nèra AG 1 rada A1

Jälle sama algus ja sama viga ning kohe dsq. Ülejäänud rada puhas ja ilus. Avastasin, et kui poomi lõpus ise hakkan paremale/vasakule kalduma siis koer teeb ülehüppe – tuleb uuesti poomi pööretele tähelepanu hakata pöörama.

Kuid enesetunne ei olnud paremaks läinud. Olin totaalselt liimist lahti ja kohe kui A1e lõpetasin tormasin Openit jooksma. Esimene Open rada lagunes täiesti koost, no kohe mitte kui midagi ei tulnud välja!!!

Õnneks Stefi märkas minu liimist lahti olekut, seega andis ta mulle range käsu silmad kinni panna ja oma viimast A1 jooksu ette kujutada. Appikene ma ei suutnud mitte kui midagi meenutada, mida ma rajal tegema pean. Sain uue käsu silmad sulgeda ja mitmeid kordi sisse-välja hingata. Tegin ja ma rahunesin!

Nii ma rajale uuesti läksin!!! 

Nèra AG 2 rada A1

Läksin starti, hingasin sügavalt sisse-välja ning otsustasin joosta. Puhas rada, kiirus 5,78m/sec, I koht ja üleminek A2e

Kahjuks AG rada, mis serdi tõi, kaamerassse ei jäänud. Pea oli nii laiali, et panin kaamera Open rada filmima ja ise siirdusin A1 rajale jooksma, seega filmile jäi kõik muu v.a. Nèra klassivahetuse jooks :)

Paraadfoto. Pole aimu ka, mida koerad vaatavad!

Seejärel Néra teine Open rada. Sealgi hingasin sügavalt sisse, kogusin ennast ja jooksin puhta raja kiirusega 5,03m/sec ning II koht. 0,16sec oli meist kiirem ainult Kaisa/Lizzie tandem.

Mingil põhjusel ma olin Open rajal väga ebakindel ja kohmitsesin ning nii mõneski kohas saatsin koera üleliigselt kaugele ja alguses koperdasin tal jalus. Pole hullu, lähme koju ja õpime edasi.

Mingil põhjusel ei suutnud ma Jõulumäel ühelgi rajal tunda seda mõnusta tunnet, mida ma viimastel Nèra jooksudel tundnud olen – kindlus, adrenaliini sööst, nauding jooksust. Koer oli ülitubli ning meie serdi au kuulub puhtal Nèrale ja Stefile, kes mind kokku lappis.

Aitäh mu kallis Nèra!

Berta taaskord nautis oma lõõgastavat nädalavahetust ning kodus võttis meid rõõmuhõisetega vastu!

Ilusad pildid, milled Kaisa klõpsis meie A1 jooksudest

Päkasirutus

Mida iganes ma ka seal näitasin, valesti ta peale rõngast läks :)

Hiilin, hiilin, hiilin ja siis lendan!

Juhhuuuuuu!

Jep, tagajalad olid kontaktil, Kaadre peale tagajalgadega tõukamist

Hullunud koera pilk!

Sirutan, sirutan, sirutan .... nõup pulk ei lennanud maha, ilus hüpe oli!

Läti Nèrale ja Eesti Bertale

Riga Mayors Cup 

Aeg: 30.4.2017

Kohtunik: Sari Mikkilä

Osaleja: Nèra + mina

Tegin teoks oma mõne aasta taguse unistuse ja võtsin vastu otsuse, et lähen Riiga võistlema. Otsustasin Berta koju laisklema jätta ning Nèra tööd tegema kaasa võtta.

Plaan oli laupäeval kohale minna, pühapäeval võistelda, öösel koju tagasi sõita ning Tallinnas Bertaga Terjerite Meistrivõistlused võistelda. Plaan sai ka teoks!

Natukene ebameeldiv oli laupäeva pealelõunal Riia poole sõitma hakata kui maha oli sadanud arvestatav kogus lund ning autol all suvesussid. Eks tuli võtta eesmärgiks sõita kiirusega, mis on ilmastikuoludele kohane, seega viperusteta jõudsime Riiga. Ööbimiskoht oli sutsa kahtlases kandis aga võimalik, et meil olid hoopis mingid eelarvamused. 

Pühapäeval võistlusplatile jõudes oli taevas ähvardavalt tume aga õnneks esimesteks startideks lõi taevas selgeks ja saime nautida terve päev päikest ja kevadkarguse soojust.

Seega selle aasta esimene välisvõistlus! Mul on Nèra kohanemisvõime üle ääretult hea meel. Pole oluline, millisel platsil me võistleme, pole oluline, millisel pinnasel me jooksema ning tähtsust ei oma ka see, et koer peab startima suhteliselt inimrohkes olukorras. Nèra saab selle kõigega hakkama. Jah ma näen hirmu tema silmades ning kehahoiak näitab, et ta ei ole oma elemendis aga kohe kui oleme oma stardirutiini teostanud, omavahel enne starti silma vaadanud ning koera starti pannud, algab meie ajajärk. Algab see aeg kus eksisteerime meie kahekesi ning agilityplats. Meie meeskond on imeliselt kokku sulanud (jah, esineb nooruse apsakaid ja minu rabistamist kuid see ongi mängu ilu!) ning rajal jookseme juba väga kauneid jookse. Mind ikka hämmastab kuidas ta minu kehakeelt loeb, kuidas üks väike käe liigutus ja koer muudab oma jooksutrajektoori. Imeilus.

Oma võistlust alustasime Open radadega.

Esimene Open AG rada.

Rada oli suhteliselt triki aga ei midagi ületamatut. Oi kuidas ma naudin neid lõksudega ja rohkete detailsete manöövritega rada! Sellistel radadel tunnen, et me meeskond saab kõige hakkama! Saavutasime puhta tulemuse ning kõige kiirema aja, mille tulemusena maabusime otsejoones finaali. Videolt vaadates tegid mind rõõmsaks poomikontakt, imeilus! 

I koht ja finaali

Teine Open AG finaalrada.

Taaskord väga lahe triki rada, mille jooksmist ette nautisin. Ainus koht, mis mulle ei meeldinud oli pikkus, kus oli 90kraadise nurga all tagasipööre out- käsklusega. See oli ainus koht, mis valmistas mulle ebakindlust ning mulle ei meeldinud see, et ma ei suutnud mõttes seda kohta puhtalt joosta (enne starti jooksen alati raja puhtalt läbi). No ja kui see koht kätte jõudis olin sellest pöördest nii haaratud, et jätsin pikkuse näitamata. Nèra jooksis pikkusest mööda, ilmselt kogenud koer sellist viga ei tee, kuid minu väike nässakas tõlgendas minu maha pööratud kätt valesti. Oi kui kahju sellest apsakast oli! See oli ainus koht, mis oli komistuseks, ülejäänud rada oli perfektne! Minu hinnangul oleks puhta raja korral Nèra tulnud Open võitjaks aga oleksitega ongi teema, et nad jäävadki oleksiteks! 

Nèra A1 esitused olid nadid ning nadiks tegi rajad (1) poomi hiidsuured ülehüpped. Mulle jäigi arusaamatuks, millest need ülehüpped tingitud olid? Õnneks hiljem kui võistlus lõppenud, sain korrektuuri teha ning seejärel sooritasin 3 perfektset poomi sooritust. (2) need olid hirmpikkade vahedega A0 taseme rajad (takistuste vahed 7..9m), mis mind tõsiselt vihastasid. Tean tean see on puhtalt minu probleem aga olen ka varem täheldanud, et ülilihtsad rajad ajavad mind vihale ja tulemuseks on Nèra väga kole jooks. Kuigi õnnestus ühelt rajal 3s koht saada siis minu silmis on tegemist radadega, kus ma ei suutnud ennast kokku võtta ja lasin ennast raja lihtsuses heidutada (märkus mulle tulevikus, selliseid asju ei tohi enam juhtuda)

Tore võistlus oli! Õhkkond oli väga vahva ning tore oli tunda teiste kaasaelamist meie Open radadel, väga südantsoojendav. Võistluspaik oli väga vahvas kohas, kõrvalmajast sai sooja kohvi osta, koeraga sai mõnusas rannas jalutada ning seltskond oli super! Ühesõnaga üks ülitore ja lõbus ettevõtmine oli meie Riia võistlus, järgmine aasta kindlasti kordan!

Siiralt hea meel on mul Jane Open poodiumi koha üle ja veelgi suurem rõõm on Ene üleminek A2e. Super tulemused mõlemalt!!! 

Terjerite Meistrivõistlused

Aeg: 1.mai 2017

Kohtunik: Elika Lass

Osaleja: Berta + mina

Järgmine päev asusin Bertaga võistlustulle Terjerite meistrikal. Kahju, et alles peale regamist märkasin, et tavapärase TAKO asemel on võistlus Leaderi treeningplatsil. Oleks varem märganud, oleks selle kurjade pilkudega vürtsitatud meistrikad vahele jätnud :D

Mingil põhjusel võistluste algus venis rohkem kui tunni võrra ning tulemuste ootamise kannatus katkes kell 21 :D, ajaloos esimest korda läksin koju teadmata, millisele kohale maabusime.

Berta HY rada

Rada oli mõnus jooksukas ja kerge. Natukene olen pahane enda peale, et kogu võistluste jooksul ei suutnud ma ennast kokku võtta ja meeleolu võistlusteemaliseks võluda. Õppisin rada ja jooksin rada sellise „käegalöömise tundega“ , ei teagi, miks ma kogu üritus tõsiselt ei võtnud. Päris piinlik enda pärast.

Tõrkepoiss tuli meil 3nda takistuse juures kui mul tuul tuka silmile puhus ja juhtiva käega seda eemale lükkama asusin, eks see ajas koera segadusse + mingil põhjusel liikusin ise ka natukene valesti.

Tulemuseks 5kas ning kiiruseks 3,95m/sec

Berta AG rada

Tubli Berta tegi kõik kontaktid ilusasti ära aga minu puuduseks võib öelda, et ma ei ärgitanud koera enne starti ega rajal. Ma tõesti ei tea, miks ma sellise suhtumisega olin!!??

Puhas rada ja kiiruseks 4,32m/sec

Kokkuvõttes saime 4nda koha. Berta on tubli koer, teeb kõik täpselt nii nagu ma näitan ja mis talle on õpetatud. Eks see tulesäde tema silmis puudub aga võib-olla ükspäev ma seda temas ikkagi näen. Ja kui ei näe siis tavaelus on ta maailma kõige parem, lahedam ja kallim koer !

Väike mälestustes surfamine :) Selline nägi välja meie esimene Terjerite Meistrivõistluste jooks :)  Väike muutus toimunud või kuidas!?

Tore nädalavahetus oli! Selliseid võiks rohkem olla või kui aus olla siis terve mai kuu tõotab selliseks kujuneda!

Aitäh teile mu kallid printsessid, et viitsite minuga koos sporti teha ja nii tublid olete!

Ikka samad koerad, sama koht, kuupäev erinev :)

JEO toetusvõistlus Pärnus 22.4.2017

Koht: Pärnu Agility sisehall 

Aeg: 22.4.2017

Kohtunik: Ede Brandt

Seekord otsustasin JEO toetusvõistluse Open radadele kirja panna ainult Nèra. Soovisin Nèra startidele keskenduda 100%lt ning joosta kõik 6 rada. Berta jäi koju laupäeva nautima ning ega ta protesteerinudki, et pidi üksi koju jääma.
Etteruttavalt ütlen, et seekordsed open rajad olid keskmised A3 tasemega, ei midagi väga keerulist aga mitte ka lihtsat. Kõikidel radadel oli poomi majajooksud kaldega kas paremale või vasakule, meil on see veel õppeprotsessis. Sellistes lahendustes kipun mina üldjuhul ise paremale-vasakule ära kalduma ja nii otsustab ka koer ning hüppab viltu kontaktpinda puutumata maha. Ehk siis see manööver on õppeprotsessis veel.

Open 1 AG rada
Päris hea jooksu rada, kus tuli nii mõneski kohas kiirendus endal ülesse kruvida, et koerale õige suund kätte näidata. Kui nuriseda siis seda, et jäin oma valssidega igas kohas hiljaks, mis tingis koera suured kaared ning mõningase hoo maha pidurdamisel. Tulemuseks ikkagi puhas rada.
Kiirus 5,15m/sec, I koht ning sellel rajal kõige kiirem tulemus

Open 2 AG rada
Saatuslikuks sai peale poomi olev tõkete kombinatsioon, kus tagasiminekul pidi koera vahele kutsuma ning koeraga nn ühel liinil joosta. See manööver on meie tiimi kõige nõrgem manööver. Õigem oleks öelda, et see on ainukene manööver, kus ma ennast ebakindlalt tunnen ja kehaasend totaalselt vale on. Arvata oligi, et mõlemal katsel see ei õnnestunud ning sealt see dsq tuligi, kuid enne seda ja peale seda kauni, kiire ja ilus rada. Hiiglama kahju, oleks nii väga soovinud ka teise raja puhtalt joosta!

Open 3 AG rada
Rada kus oli 2l korral A ja poom ehk siis võimalus teha 4xkontaktpindasid + 1xkiike, mulle sellised väljakutsed meeldivad. 5 trahvipunkti sain ma teiselt poomi mahatulekult, sest kaldusin ise liiga paremale ja seda tegi ka Nèra. Ülejäänud rada väga ilus, kiire ja puhas!
Kiirus 4,95m/sec, -5 poomilt, III koht ja sellel rajal kõige kiirem tulemus.

Kokkuvõttes III koht

Kohustuslik paraadfoto

Nèra on vapustav koer! Püsib stardis, teeb ilusad kontaktid (jep harjutame peame ikka, et saada need stabiilseteks), loeb minu kehakeelt väga hästi, ülikiire ning väga hea drivega. Meie jooksud muutuvad iga korraga stabiilsemateks ja ilusamatakse, rajal ei toimu paanikaosakonda. Alates Soome võistlustest tunnen, et midagi meie koostöös on muutunud, me oleme kokku sulanud ning me jookseme rajal ühtse meeskonnana. Ma naudin meie jookse, igal rajal pingutan ma ennast ikka kiiremini ja täpsemini jooksma ning igakorraga saan võisteldes meeletu adrenaliini süsti. Puhas rõõm on joosta Nèraga, igat starti ootan meeletu kirega ning kui oleme rajal siis me sulandume üheks ning teeme igakord oma elu parima jooksu.

Koju saabudes tervitas Berta meid rõõmuhõisetega ning kui ta nägi Nèra auhindasid siis nõudis kohest pildistamist, kus ka tema poseerida saaks. Mul on maailma kõige paremad koerad :)

Pühade agilityralli jätkus Tallinnas A-koera võistlustel

Aeg: 16.4.17
Koht: TAKO hall
Kohtunik: Johanna Nyberg


Pühadehõnguline võistlusnädal sai jätku Tallinnas.
Eelmisel ööl kell 2 koju ning juba ma olin järgmisel hommikul kell 9.30 hallis, et asuda võistlema. Oi kui väsinud ma olin, kuid ma teadsin, et sellel hetkel kui ma starti lähen siis väsimus kaob ja annan endast 200%.

Otsustasin, et puhtad rajad ei ole selle võistluse teema, eesmärk on ilusad jooksukontaktid ning Kiirus! Kiirus! Kiirus! Tavapärase rahuliku keskendumise asemel ajan koera pöördesse ning starti lähme nii, et koera drive on ikka haripunktis.
Halli sisenedes avastasin, et A-koer ei ole minu eelmise korra tähelepanekut arvesse võtnud ning stardi ja finiši koridorid veelge lahtisemaks teinud ning soojendusala oli olematu. Oi kuidas ma sellel hetkel Lietosse tagasi igatsesin, kontrast oli meeletu!!!

A1 HY rada
Rada oli päris vahva, kuid peale sülepöörete ma midagi väga planeerida ei taibanud! Hiiglama kahju on valest planeeringust, kus ma plaanisin koera viimasesse tunnelisse vasaku käega juhtida kuid kui raja äärest seda olukorda hindasid, otsustasin teistmoodi teha.
Olen oma väikse musta printsessi üle hiiglama uhke! Starti alustasime nii, et Nèra pidi seisma rajakohtuniku kõrval ning meeter tagapool oli stardijärjekorra järgmine koer (nii kitsad olid olud!). Ja ta sai hakkama. Esimesest tõkkest alates kruttis kiiruse ülesse ning seda kuni lõpuni. Loomulikult minu vale otsust andis tunda, seega kohas kus tegin ümbermõtlemist, seal koer ka valesti läks!
Kiirus 4,66m/sec, -5 tõrke eest, kuid I koht
Hiljem selgus, et olime jooksnud A2 rada

A1 AG 1 rada
Alguses ehitatud A2 rada meeldis rohkem, kuid siis kohtunik avastas, et jooksevad A1 koerad ja muutis ümber. Ei midagi keerulist, lihtsalt poomi juures pidi ülikiiresti jooksma, et jõuaks järgmisi takistusi näitama. Jõudsin kõikjale. Hirmus kahju on ühest maha kukkunud pulgast, Ma ei suuda tuvastada miks see pulk maha kukkus aga kahtlustan, et sama nagu oli Soomes, et ülikiiresti oli vaja koeral joosta ja ma ise olin pikalt eest ära!
Kiirus 5,29m/sec, -5 ja III koht

A1 AG2 rada
Kõigile tegi raja ääres nalja, et ma üritan sirges tunnelis koeraga võidu joosta. No eks see tegi ka mulle nalja, sest plaan tundus sutsa utoopiline! Aga mul ei olnud muud valikut, soovisin ilusat poomi teha, sülepöördega tunnelisse ja koos asusime sirge tunneli algusest jooksma. Jep, ma võitsin koera! Juhheeeii!
Puhas rada, nüüd A1s 1 puhas AG rada ja saame põnevamate radadele edasi liikuda!
Kiirus 5,13m/sec ning I koht.

Kokkuvõttes olin ülirahul enda ja koeraga. Me mõlemad andsime endast 200%, et võistlus oleks edukas ja me naudiks oma jookse. Jätkame samal lainel ning asume Tallinnast pikemaid poome otsima, et saaksime oma puuduseid likvideerida.

Jõudsime poodiumile 3l korral!

Aitäh sulle mu väike must printsess, et minuga kaasa tegid seda pühade agilityrallit!

Berta oli ka tubli ja nautis meie pühaderallit, tema oli muidugi kodus diivanil ja nautis seda vaikust ning rahu :)

Soomes, Lietos võistlemas 14.4.2017 (TSAU)

Aeg: 14.4.17

Koht: Lieti, Turku, TSAU 

Kohtunik: Harri Huittinen ja Markku Kaukinen


Seekord otsustasin, et võistlustulle astub ainult Nèra, las Berta naudib kodus seda rahu ja vaikust ja meenutab kui mõnus oli elu kui peres oli üks koer.
Reisi võtsime ette Stefiga ning otsustasime, et ühel päeval võistlevad mudilased ja järgmisel päeval edasijõudnud, seega kujunes reis 3e päeva pikkuseks.

Soome jõudsime neljapäeva lõunaks. Tegelikult oli plaan isegi varem jõuda kuid laeva check in-s selgus, et viking line suured katamaraanid ei võta lemmikloomi peale ning põhjuseks meie enda Eesti Loomakaitseliit! Nimelt autosse ei saa koeri jätta, pidavat olema liiga suur müra ning laeva ei saa ka tuua, sest välistekile ei saa koerad reisi kestel minna. PS. reis kestab 1h45min. Ehk siis meie vapper loomakaitsjate selts on võtnud vastu otsuse, et koerad ei kannata suurt müra ja ohh seda kurja küll kui nad peavad siseruumis alla 2h pissil käimata olema! No ja muidugi viking line otsustas, et lemmikloomade mittelubamist katamaraanidele ei ütle ka kellegile! Üks asjapulk ütles selle peale, et piletit interneti vahendusel ostes tuleb alati helistada ja küsida kõik detailid üle. Jep, selline see digiajastu eesmärk oligi!
Aga aitab sellest, oluline oli, et saime ikkagi Soome ning väga kiiresti. Esimene päev möödus Lietosse sõites, hotelliga tutvudes ning Turu linnaga tutvudes. Koerad nautisid seda kõike väga! Minu suureks üllatuseks oli Nèra ülirahulik 2e viisaka borderi seltskonnas ning ta käitus selliselt nagu see olekski igapäevane nähtus.

Kohustuslik ühispilt

Printsess üksi

Võistluspäev kestis kaua, sest joosta tuli ikkagi 4 rada. Lieto agility hall on super!!! – suur, avar, valge, kohvik ning siseruumi tualetid. Ruumi oli kõigile nii inimestele kui koertele. Ülilahe võistluskoht, kuhu ma kindlasti veel tagasi lähen!

AG1 rada
Rada oli väga nipikas ning ülikiire. Jalgadele sellel rajal armu ei saanud anda. Eelviimaseks takistuseks oli viltune poom, mis tähendas seda, et (1) ülikiire koer võib keset poomi maha hüpata, sest inertsist võib koer otsejoones liikuda; (2) kui koeraga koos poomi lõppu ei jõua siis koer läheb raudselt valele tõkkele. Seega lidusin lõpuosa nii kui jaksasin ja jõudsime koos Nèraga lõppu ning viimasel hetkel suunasin ta otse olevale lõputõkkele. Videos on hästi näha kuidas Nèra reageerib väga erksalt minu jalgadele ja läheb õigesse kohta.
Minu üllatuseks oli poomil ülehüpe. Hiljem sain teada ka põhjuse, Lieto poom on pikema maha-pealetulekuga, seega Mardil treeniv koer hüppabki sealt alguses üle. Jama, oleks saanud muidu puhta tulemuse
Kiirus 5,54m/sec, -5 poomi eest ja II koht (Nèra oli sellel rajal kõige kiirem – järgnes +2sec aeglasem koer ja see oli Jouni Oreniuse border ning siis tuli 5sec hiljem järgmine koer)

HY1 rada
Ohohoooo rada, otse jooks ja siis kiire manööver, ms nõuab koeraga koos olemaist, kiire otse jooks ja siis jälle koeraga koos, et uus trikikas koht ette näidata. Seda ma teadsin, et Nèra iseseisvalt otse jookseb, teadsin, et suure kiirusega tunnelist sööstab ta ka slaalomisse ilusti kui talle seda jalgadega näitan, kuid üllatus tuli sellest, et ta ühe pulga kiiruga maha ajas. Kahju, et ka videolt ei ole näha, miks vahetult enne rõngast pulk kukkus.
Hiiglama kahju sellest 5kast aga muidu oli meil väga ilus rada ning Nèra oli täpselt seal kus ma rada õppides planeerisin, et on!
Kiirus 6,07m/sec, -5 pulga kukkumine ja VI koht (Nèra oli taas kõige kiirem – järgnes +0,2sec border)

AG2 rada
Taaskord põnev rada, kus algus oli selline: tõke – slaalom – rõngas – järsk pööre jne.
Oi kui hästi minu väike must printsess sellel rajal oma etteaste tegi! Vapustav, milline kiirus ja ilus jooks. Nurgad oleks mõnes kohas võinud olla väiksemad aga küll ajaga väiksemaks lihvime. Poom oli ilus, kuid esimene trahv tuli A-lt, kus ma ise mingil põhjusel diagonaalis eemalduma hakkasin (!!!) ning meil oli lendkiik. Lendkiige põhjustas see, et edasi oli ülipikk otsejooks ning minu adrenaliin oli laes ja nii ma kiige kontrolli ära jätsin. Seega A ja kiik olid puhtalt minu juhtimisvigadest tingitud – oleks ma seal korrektsem olnud, oleks meil puhas rada olnud.
Kiirus 5,57m/sec, -10 ja II koht (Nèra taaskord kiireim – järgnes +6sec order ning mididest oli Nèrale järgnenud midi aeg +12sec aeglasem)

AG3 rada
Vot selle raja oleks pidanud me puhtalt tegema. Otsustasin riski peale välja minna ning teha väga pika stardipüsivusega alguse ning lõpus ilusa manöövri. Jep, Nèra nii ei arvanud, tema otsustas üpris pea minuga koos tulema hakata ja nii ma ta uuesti tagasi viisin ja tegime uue alguse (ma veel korra kahtlesin, kas ta tagasi starti viia või joosta aga õnneks otsustasin ilusama alguse kasuks).
Muidu printsess jooksis väga ilusa raja, olin rahul!

Kokkuvõttes! Nèra oli väga tubli ning kui nähti kui kiiresti see mudilane jookseb, hakati meie jooksude vaatamiseks raja äärde kogunema! Seff! Milline nauding on Nèraga joosta, igas jooksus sain sellise adrenaliini laengu, et tõuse või lendu! Stefi hinnang meie jooksudele oli, et me saaksime veelgi kiiremini lipata, asi on minus ja ma pean koera ülesse drivime. Saab tehtud!

2l korral sooviti meid poodiumil näha

Ülilahe reis oli! Stefi oli reisikaaslasena ülivinge, iga kell kordaks!

Järgmine päev oli Ettie etteaste, seega sain reisilt agilityannuse kätte. Hilisõhtusele laevale, koju saabumine kell 2 öösel, et järgmise päeva hommikul jälle võistlema minna

JEO toetusvõistlus Tartus - 8.4.17

Koht: Tila hall / 8.4.20147

Kohtunik: Stefi Praakli

Võistlesid: Berta + Nèra Open radadel

Plaani sai võetud mõlema koeraga rada lipata ning anda endast maksimum.

Berta

Bertaga sai joostud 3 rada ning see väike valge koer oli tublidus ise. Kui nuriseda siis kiiruse üle aga no ega tark ei torma! Kiirus oli küll mõõdukas kui visadus viis sihile ning saavutatud sai 3s koht. Berta kohta on see päris ok saavutus.

Berta suhtes on see natukene ülekohtune kuid rada õppides ma mingil põhjusel õpin ainult Nèra jooksutrajektoori ning Berta rada kujuneb alati võistluste käigus. Õnneks on selline süsteem alati toiminud.

Nèra 

Nèraga sai joostud 6 rada ning peale esimese raja poomi sooritust olin üllatunud, et ta selle üle hüppas. Ülehüppeid tuli ka teistel kordadel, mille sai järgmistel radadel korrigeeritud. Olin tõsiselt üllatunud, et mis nüüd siis Nèra jooksvate kontaktidega juhtunud on ja siis sain teada, et Tartus on pikemad maha-pealetuleku plangud ning kui koer Smart kontaktidel treeninud siis esimesed korrad toimuvadki ülehüpped.

Vot milleks see võistlus hea oli, tõi mu teadvusesse pikemad poomid (jah, ma teadsin, et need eksisteerivad kuid ma kunagi ei mõelnud selle peale, et need ka kasutuses on). Nüüd siis tuleb leida erinevaid poome kus harjutamas käia. Oi kuidas mulle meeldib neid jooksvaid kontakte harjutada!

Kokkuvõttes saavutas Nèra oma 1e tulemusega 3nda koha, seega päris ok päev oli!

Stefi rajad olid väga lahedad ning mulle meeldis, et need olid pigem keerulised ja trikikad!

Seekord saigi 9 rada kokku joosta, olin tõsiselt imestunud, et see mind vaimselt ei väsitanudki. Koerad olid koju saabudes erksad ja energilised nagu neil ei olekski pikk võistluspäev selja taga olnud.

TAKO kevadvõistlus

Koht: TAKO hall

Aeg: 1-2.aprill 2017
Kohtunik: Inga Järv

1.aprill Berta etteaste
Väga pikalt Berta sooritusest rääkida ei olegi, kui ainult see, et Berta otsustas see päev mitte joosta. Koera kiirus oli nii mahatõmmatud, et esimesel rajal kui ta kolmandast tõkkest mööda tuli siis ma isegi ei plaaninudki seda korrigeerida, vaid jooksime edasi.

Rõõmustav on see, et poomiga on meil enamvähem kõik korras. Stoppe ta lõpus ei tee aga üle ka ei hüppa. A-ga on asjad arengus, küll EMV-ks korda saame!

Minu üllatuseks oleks Berta ühelt AG rajalt isegi esikoha napsanud kui ma ei oleks teda A-lt liiga vara sundinud mahahüppama ja manöövrit tegema. Aga see ei olegi oluline, Bertaga on lihtsalt nii fun joosta ja ma naudin neid meie hetki platsil. Mul on endal tunne, et kui ma Bertaga jooksen siis on mul naeratus näol ning ma olen vaimustatud kõigest, mis ta teeb. Isegi kui ta otsustab rajal lonkida siis mõtlen, et ahaaa koer on väsinud ja las ta siis longib!

2. aprill Nèra etteaste
Ütleme nii, et kui ma ei oleks sekkunud Nèra tegevusse oleks meil sellest võistlusest kirjas 3 puhast raha! Ihihiii! Esimene AG raja puhas tulemus läks selle nahka, et ma otsustasin enne A sooritust mingil väga kummalisel põhjusel käsi plaksutada (!!!) ning Nèra mõtles, et ahaaaa ju siis ei pidanudki minema A-le vaid tulema minu juurde ja nii ta äkki mu jala juures oligi.

Teine AG rada läks selle arvele, et olin ühest tõkkest 0,5m liiga kaugel. Ma tõesti olin üllatunud, et koer sinna tõkkele otse ei jooksnud (hea põhjus takistuse fookust kinnistama hakata), vaid otsustas tõkkest mööda joosta minu juurde. A1s ja A2s ma trahvipunktidega radu kirja ei soovi, seega võtsin meelega dsq ning korrigeerisin enda asendit ja voilaaaa koer tegigi takistuse soorituse perfektselt!

HY rada loomulikult puhas, sest olin 2e eelmise raja osas vitsad kätte saanud ning otsustasin rajal võimalikult vähe rääkida ning igasuguseid plaksutamisi vältida, et mitte koera tähelepanu asjatult eemale juhtida. Pean hakkama mõistma, et Nèra on tark koer ning teda ei ole vaja ekstra aidata või muud moodi takistustele liigselt suunata. 

Ütleme nii, et A1 rajad on meil kõik olnud sellised peaaegu puhtad ning põhjus, miks dsq tuleb on ainult minu puhas ülejuhtimine. Üllatunud olin, et rajal esines kott-tunnel, Nèraga me seda proovinud ei ole kuid koer sooritas selle veatult. Olen kindel, et talle jõudis alles finišis kohale, et rajal oli takistus, mida ta varem näinud ei ole :)
Nèra kiirus oli suht kesine ning ainukene põhjus oli selles, et neljap ja reede tegin temaga väga väsitavaid trenne ning laupäeval ta ei puhanud, vaid kodus olles ootas ta mind terrassiukse taga. Peaksingi mõtlema, et äkki kui Berta võistleb siis Nèra on ka minuga kaasas, sest üksi kodus olles on ta kärsitu ja vaimselt väsitab ennast.
Nèra kontaktid olid ilusad, ühe raja poomi ülehüpe oli tingitud ainult sellest, et rajal oli juba dsq käes seega ma lonkisin tal poomi kõrval ning koer ootas mind järgi ja nii ta samm sassi läkski.

Järgmisel võistlusel tuleb rada joosta paremini ning lolluse vead peavad olema välistatud! Meelespea peaksin ka endale seadma, et kui on võistlus siis eelnevatel päevadel intensiivset trenni ei tee ja koera ära ei väsita! Ahjaa võistlustel ei tohi mugavustsooni laskuda ning teha võtteid, mis on turvalised - eesmärk on kiirus! kiirus! kiirus!

Rajal rääkimine on keelatud! Nèrat ei ole vaja ergutada, ei ole vaja öelda mingeid mõttetuid käske, mis koeral ei esine. Ja jummel-jammel rajal joostes plaksutamine keelatud!!!

Kokkuvõttes olid mul tublid kutsad!