Wednesday, October 13, 2010

12.10.2010 Mustamäe ja Vääna - 2 erinevat jalutuskäiku

Pikalt kaalusin, et kas jagada kõigiga ka negatiivseid kogemusi või jätta need seljataha ja unustada. Not vot, mida teha! Mõtlesin, et jätan selle enda teada aga olen terve päeva seda kogemust endaga kaasas kandnud sestap mõtlesin sellest kirjutada.
Meil on Bertaga välja kujunenud reziim, hommikul kell 6.30 äratus ja siis ca 30min hommikune jalutuskäik. Päris mõnus on karges hommikus jalutada ja rahulikult algava päeva sündmusi endas läbi mõelda. Mina naudin neid hommikuid, loodan, et Berta ka :)
Teisipäev ei erinenud ühestki teisest päevast, jalutasime vaikselt Mustamäe mändide vahel, ainult meie kaks, kui äkki kuulsin, et keegi röögib minu suunas: "Võtke oma koer sülle! Koer vasaku jala juurde!". Mhhh misasja, mina või, kus, mis, kes, sahhh nagu välk selgest taevast tõi see sajatus mind maapeale tagasi. Märkasin, et ca 15m eemal on vanem naine koos suure koeraga ja röögib minu suunas. Berta tõstis ka korraks pead ja kuna harjutan välja tema haukumist teiste koerte suunas, võtsin taskust maiuse ja hakkasin Bertat olukorrast mööda meelitama. Berta auks peab ütlema, et ta korra hakkas urisema aga kui maiust näi siis tatsus lõbusalt mööda teed edasi.  Naine jälle röökis: "Koer vasaku jala juurde! Kas te ei tea, et kõik koerad peavad seaduse järgi tihkelt vasaku jala vastas jalutama!". Nüüd mõistsin, et ta mõtleb mind. Ehh ei saaud aru, miks ta pidi minule ja Bertale niimoodi reageerima. Esiteks koht kus me möödusime oli park, kus koerad jalutavad ja me oleksime saanud üksteisest mööduda vähemalt 5m vahedega. Kolmandaks oli Berta väga väikse rihma otsas ja ta ei ilmutanud teiseltpool läheneva koera ja vanaproua suhtes erilist huvi. Vanaproua koer oli tihkelt oma perenaise jalavastas aga koer ei lnud ähvardava ega kurja olekuga. Daam jätkas aga karjumist, et kuidas ma saan jalutada kasvatamatu koeraga ja koer vasaku jala juurde. Ma ei saanud aru, mis vasaku jala fetish tal oli, hõiskasin vastu, et teie maailma loogika järgi peaks kõik maailma naised olema nimega Mari. Aga siis taiapsin, et ei ole viisakas vastu põksida, vaid hakkasime Bertaga sörkima ja eemaldusime olukorrast - hõiskasin veel möödudes, et kaunist päeva jätku.
Kõige koomilisem oli olukorra juures see, et vanaproua koer oli daami paremal küljel.
Vot sellised sündmused leidsid meil hommikul aset, edaspidi väldin selles kohas jalutamist, sest mulle tõesti ei meeldi kui võõrad inimesed panevad mind ebamugavalt ennast tundma.

Õhtul tegime mõnusa pika jalutuskäigu tormises Vääna rannas. Berta jooksis nagu duracell jänku mööda randa ja nautis lendleva liiva ja adru lendu rannas. Väg lahe ja karastav jalutuskäik oli :)

Silmapiiril on surfar, kes kohe teeb katapuldi
Aga meie koer on aegajalt känguru
Daam koerakesega ja ilus loodus
Leia pildilt Berta
Peremees ja koer

1 comment:

  1. Ebameeldivaid situatsioone tuleb ikka ette! Otsi nt Elsi blogist üles koht, kuski 2007.a. suve alguse paiku, ma arvan, kus me sõimata saime, et ma "k..n oma koera tema aia pihta". Pikka aega oli vastik sellest majast mööduda ja praegugi veel vahel meeles. Ja parem ikka kirja panna, ei jää endasse kogunema! ;)

    ReplyDelete